Kodutöö nr 3

Mis oli, mis on ja mis tuleb…

Kõigepealt tahaksin vabandada, et kodutöö nii hilja tuleb.

Ülikoolis läbitud kursused annavad üliõpilastele kõike seda, mida on vaja oma tulevases töös, vähemasti teoreetiliselt. Käesolev kursus aga on andnud edaspidiseks nii praktilisi kui teoreetilisi teadmisi.

Kuna käesoleva kursuse esimestes loengutest ei saanud terviserikke tõttu osa võtta, pidin omandama loengu info iseseisvalt. Esmalt oli selline tunne – see kõik tundub nii loomulik, miks ma varem selliseid asju pole kasutanud. Kuid mida enam asjasse süvenesin, seda keerulisemaks asi läks J

Kursuse monitooringu lehekülg tekitas minus aga väga huvi. Kindlasti loon arendan välja ka endale samasuguse agregaatori – kõik ühes.

Kodutööde käigus sain endast väga palju teada seda, mida ennem endalt oodatagi ei osanud – piisavalt analüüsivõimet ning arutlusoskust.  

Kui sain teada, et on vaja luua õpileping, oli esimene reaktsioon – aga mis juhtub, kui seda rikun? Tegelikult asi nii hull polnud, hoopis vastupidi – panin paika oma eesmärgid, mille poole püüelda, strateegiad ning vahendid. Töö käigus oli hea vahepeal lepingusse piiluda, et kas kõik on ikka täidetud. Mõned vahendid ning tegevused tekkisid aga töö käigus juurde – kõike ei osanud ette näha.

Oma kodutöös otsustasin kasutada Pageflakes keskkonda, kuid sellega sain esmalt tutvust teha teise kodutöö raames, kui osalesin grupitöös, kus valmis turismiteemaline agregaator – superkihvt oli sellega tutvuda!

Teise kodutöö otsustasin aga koostada lõpuks omamoodi – koostasin juba kunagi valminud grupitöö õpimaastiku ning tegevusmustri. Juurde panin selle, mida selle kursuse raames õppisin. Tihti tekkis mõte – oleks siis seda teadnud.

Gliffy keskkond kujunes samuti minu asendamatuks kaaslaseks. Teiste kursusekaaslaste suust selle keskkonna kohta just kiidusõnu ei kuulnud, kuid minule täiesti sobis.

Kursuse raames sain tutvust teha veel Delicious järjehoidja ning Splashcast vahendiga-neid saan ma kindlasti tulevikus edasi kasutada.

Eriti oluliseks keskkonnaks kujunes WordPress.com keskkond, mille võlusid sain alles selle kursuse raames teada. Väga palju abi selle ja paljude teiste keskkondade kohta sain abi oma kursusekaaslastelt.

Lõpuks sooviksin öelda seda, et see, mida kogesin selle kursuse raames, tahan kaasas kanda kogu oma elu. Teoreetilised ning praktilised teadmised erinevatest keskkondadest ning tehnoloogiatest on nüüdsest minu teadmiste pagas, mida vajalikul hetkel jälle avada.

Tänud kursuse läbiviijatele!

Kodutöö 2

Õpileping kodutöö nr 2 jaoks

Kuna oma grupiliikmetega sain koos olla vaid ühe kontaktpäeva, kui tehti veel viimaseid otsuseid ning viimistlus, otsustasin kirja panna oma nägemuse efektiivsest rühmatööst oma eelnevate grupitööde põhjal.

Eesmärk

Meeskonnatöö käigus peaks kujunema minu arusaam ühisest õpimaastikust erinevaid IKT kanaleid kasutades, mille tulemusel kodutöö kenasti koostada ning hiljem presenteerida.

Strateegiad

Kasutada nii palju, kuid samas nii vähe kui võimalik erinevaid suhtluskeskkondi ning vahendeid töö koostamise käigus J. Selle all pean silmas seda, et lõpuks valitaks välja kõige sobilikumad ning vajalikumad keskkonnad, millega efektiivne tulemus saavutada. Selleks ongi oluline grupiliikmete aktiivne osalus nii erinevate vahendite valimisel kui ühise suhtluskeskkonna kujunemisel.

Vahendid

Olulisteks suhtluskeskkondadeks oleks interaktiivsed MSN, Skype või blogi ning e-mail.

Vestluse käigus kujuneks algne skeem või plaan ühiselt Vyew’i keskkonda kasutades.

Sotsiaalse järjehoidjana kujuneks asendamatuks Delicious keskkond, mis koondab endasse vajalikud lingid.

Lõpuks kujuneks agregaator, milleks sobib efektiivselt Pageflakes keskkond (või ka Netvibes) oma grupitöö esitluseks.

Hindamine

Hinnata ei saa minu töö puhul seda, kuidas kõik grupitööna oleks välja näinud, kuid võib-olla leiab siit tööst siiski minu panuse ning lahenduskäigu kodutöö lahendamisel. Keskendun oma töös oma kogemustele eelnevate ainete grupitöö sooritamisel ning tahaksin rõhuda tegevustele ning vahenditele, mida oleks võinud siis kasutada – neid, millest mul enne seda kursust aimugi polnudJ.

————————————————

Kodutöö nr 2

2.1 Grupitöö õpimaastik

Kirjeldus 

Õpimaastiku koostamisel võtsin aluseks ühel eelneval kursusel koostatud grupitöö. Tööle lisasin oma nägemuse sellest, kuidas oleks võinud see grupitöö efektiivsem olla.

Grupitöö kujutab endast kahe inimese koostööd ühe aktiivõppe tunni läbiviimist, töö presenteerimist ning reflektsiooni valminud tööle. Grupitöö on tunni läbiviimise ajaks jagatud kaheks.

Grupitöö eesmärgiks oleks kooskõlastatud ning läbimõeldud õpiprojekt, millesse mõlemad grupiliikmed annavad maksimaalse panuse.

Suhtluskeskkonnaks on põhiliselt MSN ja Skype, samuti e-mail. Suhtluskeskkonnas arutletud mõtted pannakse kirja oma blogidesse, mis asuvad WordPress keskkonnas.

Antud grupitöös on samuti väga oluline vahendite valik. Valikuks osutub Windows Movie Maker, millega töödeldakse valminud videofilmi ning samuti piltide töötlemiseks GIMP keskkond.

Edasi laetakse film YouTube keskkonda, lisatakse vajalik tag ning lisatakse link blogisse. Kõige lõpus jookseb antud grupitöö Pageflakes keskkonda, kus võib näha ka teiste gruppide blogsid ning sissekandeid grupitööde kohta.

2.2 Grupitöö tegevusmuster

Kirjeldus

Tegevusmuster algab õppejõu poolt grupitööde jagamisega. Edasi toimub tõsine analüüs grupiliikmete poolt, mille käigus pannakse paika töö eesmärgid, meetodid ning samuti vahendid, mida kasutada. Grupitöö kujutab endast ühe aktiivõppe tunni läbiviimist ühe klassi õpilastele. Grupiliikmed arutlevad, millised on variandid ning kellel on võimalik oma klassiga aktiivõppe tund läbi viia.

Edasi toimub ühine mõtisklus tunni teema üle ning samuti materjali otsimine – selleks kasutatakse Google’i otsingumootorit ning samuti IKT teemalisi veebilehti.

 

Töö käik jaguneb edasi kaheks – üks liikmetest viib tundi läbi, teine filmib kogu tundi. Vahenditeks on vastavalt arvuti ja projektor ning filmikaamera.

Grupitöö kõige raskemaks osaks kujuneb filmi töötlemine Windows Movie Maker programmiga. Edasi kujuneb töö järgmiselt : film laetakse üles YouTube’i keskkonda, lisatakse vajalik tag. Seejärel lisatakse video link blogisse ning vormistatakse kogu töö. Vormistamise käigus lisatakse ka mõned illustratiivsed fotod, mida töödeldakse GIMP programmiga.

Pärast sisuka töö kirjelduse sisestust esitatakse töö hindamiseks.

 

Õppejõud annab tagasiside blogisse ning grupiliikmed analüüsivad kogu tehtud tööd ning tulemusi. Hiljem lisandub blogisse reflektsioon tegijate poolt. Blogi jookseb lõpuks Pageflakes keskkonda, kus on juba olemas teiste grupiliikmete blogid koos grupitöödega.

 

Antud töö käigus peavad grupiliikmed tegema koostööd ning abistama teineteist. Nii sünnib maksimaalne tulemus.

LeMill: materjal härjavõistlusest

Link LeMill’i materjalile http://lemill.net/content/harjavoitlus-1/view

SplashCast

 http://web.splashcast.net/preview/?s=CXTW2016SE

[splashcast CXTW2016SE]

ICampfolio

Kodutöö 1

Õpileping kodutöö nr 1 jaoks.

Eesmärk

 Töö eesmärgiks on luua isikliku õpimaastiku skeem ning kirjeldada tegevusmustrit.  Õpimaastiku koostamiseks kasutan keskkonda Gliff.

Strateegiad

Koostan skeemi erinevatest tehnoloogilistest vahenditest ning suhtluskanalitest, mida maastiku loomiseks kasutada.

Vahendid

Kodutöö esitamiseks kasutan juba olemasolevat blogi aadressil maarjaliisa.wordpress.com. Skeemide tegemiseks kasutan keskkonda Gliff’i. Kursusekaaslastega suhtlemiseks kasutan MSN’i ja Skype’i.

Hindamine

Hinnata võiks valminud õpimaastiku kasulikkust ning olulisust mulle ning ka kaasõpilastele. Kodutöö peaks peegeldama minu arusaamist antud ülesande teemastmaastiku loomiseks kasutada.

Kodutöö nr 1.

Enesejuhitud õppimise õpimaastiku koostamine.

Eesmärk: luua õpimaastik ning kirjeldada ühte tegevusmustrit

Õpimaastik   

 

Pisike õpimaastiku kirjeldus

Oma õpikeskkonna loomisel keskendusin eelkõige oma vajadustele ning ettekujutusele, milline oleks maastik, mis vastaks minu vajadustele.

Minu enesejuhitud õpimaastiku põhitegevuseks on informatsiooni otsimine ning talletamine.

Informatsiooni otsimiseks kasutaksin kõikvõimalikke suhtlusvahendeid, et arutleda „tarkade inimestega“ ning seejärel infot analüüsida enne kui selle kuskile õppimiseks „maha kirjutan“. Kasulik oleks samuti kasutada eelnevate sarnast teemat käsitlevate kursuste materjale nii IVA’s kui VIKO’s. Infootsingu oluliseks vahendiks on loomulikult internet (nt Google otsingumootor). Kuid selle kasutamisel tuleb osata informatsiooni hinnata ning just enda jaoks vajalik üles otsida.

Oluline koht minu õpikeskkonnas on blogil. Selle jaoks kasutan WordPress.com pakutavat keskkonda. See on lihtne moodus kodutööde esitamiseks, teiste kaaslaste ning õppejõu blogi vaatamiseks ning kommenteerimiseks.

Oma olulisimad lingid sooviksin koondada sotsiaalsesse järjehoidjasse, Delicious.com keskkonda. Omale vajalikud infovood tahan lõpuks koondada Pageflakes keskkonda. Keskkond kujuneks minu enese maitse järgi (erinevad uudisteportaalid, mood, reisimine, e-mailindus jne). Soovin, et mul oleks kiire ning asjalik juurdepääs kõige vajalikule (õppimine ning vaba aeg J).

Tegevusmuster   

 

Tegevusmustri kirjeldus.

Skeemil kirjeldan ühte õpitegevuse mustrit.

Tegevus algab õpetajapoolse ülesande jagamisega. Seejärel õpilane kõigepealt analüüsib ülesannet ning seejärel hakkab püstitama ülesande eesmärke, paneb paika kasutatavad strateegiad. Informatsiooni otsustab õpilane otsida internetist, kasutades hoogsalt nii teemakohaseid foorumeid kui ka Google otsingumootorit. Samuti võib leida ideid ning asjalikku infot erinevatest ajakirjadest ning ka raamatutest. Informatsiooni salvestab õpilane aga oma blog’isse.

Õpetaja roll on eelneva protsessi käigus õpilaste jälgimine ning kindlasti aktiivne juhendamine. Oluline on, et õpilastel tekiks kindlus, et ta otsused viivad sihile.

Pärast materjali kokku kogumist toimub info hindamine- Kas on adekvaatne? Kas on usaldusväärne? Seejärel hakkab õpilane vormistama oma ülesande lahendust kogutud info põhjal. Selle käigus õpetaja annab viimaseid juhtnööre ning on valmis ka küsimustele vastama. Abivahenditest valib õpilane välja käepärased kontoritarkvara programmid- MS Word, MS Excel. Selgitavate skeemide jaoks otsustab õpilane aga Gliffy programmi kasuks. Presentatsiooni tarbeks osutub vajalikuks MS PowerPoint.

Ülesande lahenduse paneb õpilane oma blog’isse, kasutades selleks WordPress keskkonda. Lahendust illustreerivad pildid ning selle juurde kuulub kindlasti ka lahenduskäigu kirjeldus.

Õpetaja hindab õpilast, kommenteerides sooritust õpilase blog’is. Seejärel saab õpilane analüüsida oma tulemusi ning anda ise reflektsioon oma tööle. Pärast reflektsiooni lugemist, teeb õpetaja lõpliku otsuse hinde kohta antud kursusele IVA keskkonnas. Õpilasel on siis võimalik oma hindega tutvuda ning veenduda, et kõik on korras.

 Oluline on, et protsessi käigus saab õpilane kindluse IKT vahendeid kasutada ka edaspidi, saades teadlikumaks millist vahendit millises olukorras kasutada. Usun, et õpetaja jaoks osutub väga oluliseks õpilase enda reflektsioon ning tagasiside kogetule. See aitab nii õpetajat kui õpilasi edasises koostöös.

 

 

Wolfurt Trophy 2007

Link slideshow’le http://www.slide.com/r/oh7_KZRO5D8Fq-Best2xBbKVzY7iU201

Tagasiside kursusele

Aktiivõppe kursus oli üks huvitavamaid kogemusi minu koolis veedetud aja jooksul. Kuna ma ei tööta koolis, siis võtsin eriti huviga vastu uusi väljakutseid – kasvõi filmida Tallinna Reaalkoolis aktiivõppe tundi ning pärast seda analüüsida ning järeldusi teha. Aktiivõpe on üks võimalusi, kuidas panna õpilased mõtlema, arutlema, analüüsima ning arvamust avaldama. Vaadates kaasüliõpilaste tundide videosid, tuli ilmsiks väga positiivne asi – kõik tundi läbiviinud õpetajad suutsid tabada aktiivõppe olemust. Ootan väga seda, et kunagi saaksin isegi rakendada oma tulevaste õpilaste peal nähtud võtteid.

Jään ootama sama huvitavaid kursusi.

Aktiivõppe video

Koos Kretega saime hakkama suure ettevõtmisega – tegime ülesvõtte Tallinna Reaalkooli 10B klassis, kus õpilased koostasid andmebaasi skeemi. 4 rühma peale jagas õpetaja Krete välja 2 teemat : 1. ‘Olümpiaadi tulemuste andmebaas’ 2.’Õpilasfirma andmebaas’.

Oli näha, et õpilasi elavdas veidi kaamera kohalolek, kuid see ei seganud neid hetkekski töötamast. Rühmad töötasid väga aktiivselt ning eriti meeldiv oli kuulda esitluste ajal teiste rühmade tagasisidet. Väga oluline osa oli hindamisel – iga rühm hindas skaalal teisi rühmi ning nii selgitati välja kõige parema tööga hakkma saanud rühm.

 Õpetaja suutis aktiivõppe tunni väga korrektselt ning asjalikult läbi viia.

 Meie aktiivõppe video asub aadressil http://www.youtube.com/watch?v=_z7AiiKKG2c

Blogimine

Mu esimesed blogitamised :D:D:D:D:D